8. jaanuaril 2015 toimus Tartus Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu avatud juhatus, milles arutati kujunenud olukorda rehabilitatsiooniteenuse osutamisel, eriti aasta lõpus lisandunud katteta ülesannete valguses.
Katteta kohustused määrati asutustele ilma, et neid oleks eelnevalt informeeritud ning antud küsimust nendega läbi arutatud. Rehabilitatsiooniasutustelt saadud tagasiside põhjal saame väita, et uusi kohustusi rakendati ilma piisava ettevalmistuseta – ametkondadelt saadud selgitused ei olnud piisavad ega õigeaegsed, selgitused olid kohati vastuolulised ning muutusid töö käigus; esines ka viiteid nõuetele, mis ei pruugi tuleneda õigusaktidest. Lisandunud katteta kohustuste täitmiseks pidid paljud asutused teostama täiendavaid tegevusi enda vahendite arvelt.
Me leiame, et tekkinud olukord on asutustele ebamõistlikult koormav ning selle tagajärjel kannatavad asutuste ja nende kvalifikatsiooniga spetsialistide motivatsioon, kuid kokkuvõttes ka teenusesaajad, kelle jaoks väheneb teenuse kättesaadavus.
Käesolev olukord on viinud selleni, et mitmed olulised rehabilitatsiooniteenuse osutajad on juba teinud otsuse vähendada oluliselt teenuste osutamise mahtu või teenuse osutamine üldse lõpetada. Me oleme jõudmas punkti, kus riigi poolt kavandatud reformide käivitudes ei ole enam piisavalt asutusi, kes osutaksid vajalikke kvaliteetseid teenuseid.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit valmistab ette pöördumist sotsiaalministri ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole, kirjeldades olukorda asutuste poolt kogutud tagasiside põhjal.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ühendab 17 rehabilitatsiooniasutust, tagasiside andsid ka liidu välised asutused.
Me oleme eelnevalt korduvalt rõhutanud, et tänase süsteemi toimivust ja klientidele pakutavaid teenuseid on võimalik parandada isegi olemasolevate vahendite piires. Kahjuks on viimased arengud olnud hoopis vastupidised.